Missugused on planeetide orbiidid? Astronoomidel oli pikka aega sellele ühene, aga väär vastus: planeet liigub mööda ringjoont või siis orbiidil, mida võib kirjeldada ringjoonte superpositsioonina. Kuni Johannes Kepler sõnastas 1609.a. oma seadused, mis andsid sellele küsimusele õige vastuse. Nimelt, olles analüüsinud Tycho Brahe täpseid ja mahukaid määtmisi leidis ta, et planeetide orbiidid on ellipsid. Ellipsi punktid on defineeritud selle järgi, et nende kauguste summa ellipsi fookusteni on konstant.
Käesolev simulatsioon illustreerib seda seadust. Planeeti (tähistatud sinisega) saab liigutada mööda orbiiti ümber Päikese (tähistatud punasega). Rohelise juhtpaneeli ülemises osas saab valida üheksa päikesesüsteemi planeedi ja Halley komeedi vahel.
Lisaks sellele saab uurida igasuguse taevakeha liikumist, kui sisestada tema pikem pooltelg (astronoomilistes ühikutes, AU = 1,49597870 × 1011 m mis on defineeritud kui keskmine kaugus Maa ja Päikese vahel) ja ekstsentrilisus (peab olema väiksem kui üks). Programm arvutab siis lühema pooltelje pikkuse, maksimaalse ja minimaalse kauguse Päikesest ning taevakeha asukoha. Juhtpaneeli alumises osas saate valida, kas simulatsioon näitab orbiiti, ellipsi telgesid ning ühendusjooni taevakeha ning fookuste (F ja F') vahel.