Kuidas teleskoop töötab

Selles simulatsioonis uurime teleskoopide klassi, mida nimetatakse refraktoriteks. Sellised teleskoobid koosnevad kahest läätsest, mida nimetatakse objektiiviks ja okulaariks. Objektilt tulevad kiired murduvad esimeselt, objektiivi läätselt, satuvad siis okulaari läätsele ning sealt edasi silma. Pange tähele, et punasega märgitud kiirte käik ei vasta läätsede sees täpselt tegelikule kiirte käigule, selle asemel on kasutatud õhukese läätse lähendust, kus kiired murduvad läätse pindade asemel selle sümmeetriatasandis. Kui objektiivi fookuskaugus (f₁) on suurem okulaari fookuskaugusest (f₂) tekitab teleskoop suurendatud ja pööratud kujutise - optilise telje suhtes suurema nurgaga levivad kiired tekitavad silma võrkkestale punkti, mis on samuti teljest kaugemal, st kujutis suurendatakse.

Selles simulatsioonis on võimalik objektiivi ja okulaari fookuskauguseid muuta vahemikus 0.05 m kuni 0.5 m, kasutades selleks rohelise juhtpaneeli vastavaid tekstiväljasid (ärge unustage vajutada "Enter" klahvi). Lisaks sellele on võimalik muuta kiirte suunda, kui liigutate neid hiire kursoriga. Simulatsioon arvutab kiirte ja optilise telje vahelise nurga (tähistatud rohelisega) ning teleskoobi suurenduse (näidatakse numbriliselt juhtpaneelil). Simulatsioon näitab kuue tähe silmaga nähtavat kujutist ning valitud parameetritele vastava teleskoobi poolt suurendatud (või vähendatud) kujutist.

Refraktori suurendust saab väikeste nurkade korral arvutada valemiga:

kus
v .... suurendus
f₁ ... objektiivi fookuskaugus
f₂ ... okulaari fookuskaugus

Physics Applets

URL: http://www.walter-fendt.de/ph14ee/refractor_ee.htm
© Walter Fendt, March 8, 2000
© Translation: Kaido Reivelt, 2007 (www.fyysika.ee)
Last modification: January 29, 2010