Seisulaine (pikilaine)

Selles simulatsioonis vaatleme heli seisulaineid torus, me näeme osakeste liikumist ning vastavalt lokaalse õhurõhu muutumist ajas. (Loomulikult liiguvad reaalsed osakesed gaasis palju lühemaid vahemaid ning ka palju kiiremini.) Seisulaine "sõlmed", st kohad, kus osakesed ei liigu, on märgitud tähega N, tähega A tähistatakse kohti, kus osakesed võnguvad maksimaalse amplituudiga. Pange tähele, et lahtise toru otsa juures näeme alati võnkumise maksimaalset amplituudi, samas kui kinnise otsa juures on sõlm, st osakesed seisavad paigal.

Juhtpaneeli valikuga saate määrata, kas simulatsioonis vaadeldakse lahtiste otstega, ühest otsast kinni või mõlemast otsast avatud toru seisulaineid. Sealjuures on võimalik nuppude "Kõrgem" ja "Madalam" abil lülitada kõrgema/madalama sagedusega võnkumiste peale. Simulatsioon näitab kuni võnkumisi kuni viienda harmoonikuni (viiekordne põhisagedus), neid nuppe tuleb siis vajutada korduvalt.

Kui kirjutate vastavasse tekstivälja uue toru pikkuse väärtuse ning vajutate arvutiklahvi "Enter", arvutab simulatsioon sellele pikkusele vastava seisulaine lainepikkuse ja sageduse, arvestades heli kiiruseks 343.5 m/s (vastab temperatuurile 20°C). Toru diameetri mõju on ignoreeritud.

Kumb toru teeb kõrgemat heli, pikem või lühem?

 

 
Füüsika
Physics Applets

URL: http://www.walter-fendt.de/ph14ee/stlwaves_ee.htm
© Walter Fendt, June 8, 1998
© Translation: Kaido Reivelt, 2007 (www.fyysika.ee)
Last modification: January 26, 2007